Kui suur võib tagatisraha olla, millal tuleb see tagastada ja mida tohib üürileandja sellest maha arvata? Praktiline juhend tagatisrahast, normaalsest kulumisest ja üürisuhte lõppedes tekkivate vaidluste vältimisest.
12 juuni 2026 · 7 min · Zespół Brokik

Tagatisraha on kõige sagedasem vaidluste allikas üürileandja ja üürniku vahel. Üürnik on veendunud, et andis korteri tagasi heas seisukorras; üürileandja näeb aga kahjustusi ja kulusid. Vaidlus taandub sageli ühele küsimusele: kas tegemist on normaalse kulumisega või kahjuga? Selles artiklis selgitame, kui suur võib tagatisraha olla, millise tähtaja jooksul tuleb see tagastada, mida tohib sellest maha arvata ja kuidas dokumenteerida korteri seisukorda nii, et vaidlust üldse ei tekiks.
Poola üürnike õiguste kaitse seadus (Ustawa o ochronie praw lokatorów) lubab tagatisraha suuruseks kuni 12-kordse kuuüüri. See on seadusega kehtestatud ülempiir — turupraktikas on tagatisraha tavaliselt ühe või kahe kuu üüri suurune. Kõrgem tagatisraha raskendab üürniku leidmist, madalam aga ei pruugi katta tegelikku kahju. Tasub ka teada, et tähtajalise erivormiga üürilepingu (najem okazjonalny) puhul on piirmäär 6-kordne ja institutsionaalse üürilepingu (najem instytucjonalny) puhul 3-kordne kuuüür.
Tagatisraha katab üürileandja nõuded, mis kehtivad kinnisvara vabastamise päeval — eelkõige võlgnevused üüri osas, tasumata arved ja kahjude parandamise kulud.
Tagatisraha tuleb tagastada ühe kuu jooksul kinnisvara vabastamise päevast, pärast seda, kui üürileandja üürisuhtest tulenevad nõuded on maha arvatud. Otsustav on kinnisvara tegelik üleandmise hetk (võtmete tagastamine), mitte lepingu lõppemise formaalne kuupäev. Oluline on, et tagatisraha kuulub indekseerimisele — kui üür on üürisuhte kestel tõusnud, peaks tagastatav summa vastama samale üürikordajale, mis kehtib tagastamise päeval.
Iga mahaarvamine peaks olema dokumenteeritud: fotoga, üleandmise-vastuvõtmise aktis tehtud märkega, arve või remondi kalkulatsiooniga. „Õhust võetud" mahaarvamine ei pea vastu ei vestluses üürnikuga ega kohtus.
Üürnik ei vastuta kulumise eest, mis tuleneb kinnisvara nõuetekohasest kasutamisest. See on põhimõte, millest tasub kinni pidada — korter ei näe kaheaastase üürisuhte järel enam välja nagu üleandmise päeval, ja tagatisraha ei ole mõeldud selle üürniku kulul värskendamiseks.
Mida kauem on üürisuhe kestnud, seda rohkem mahub normaalse kulumise mõiste alla. Abiks olev kontrollküsimus: kas kahjustus oleks tekkinud ka siis, kui kinnisvara oleks kasutatud hoolikalt?
Tagatisrahaga seotud vaidluses võidab see, kellel on dokumentatsioon. Aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt, mis koostatakse nii sissekolimisel kui ka väljakolimisel ja mis sisaldab:
Algse ja lõpliku akti võrdlemine annab objektiivse aluse tagatisraha arvelduseks. Brokiku rakenduses saad koostada üleandmise-vastuvõtmise akti digitaalselt, koos arvestite ja ruumide fotodega, mis salvestatakse konkreetse kinnisvara juurde — dokumentatsioon ei lähe kaduma ja on käepärast ka aastate pärast.
Tagatisraha võib seaduse kohaselt ulatuda kuni 12-kordse kuuüürini, ehkki turustandard on 1–2 kuu üür. Tagastamine peab toimuma ühe kuu jooksul kinnisvara vabastamisest, ning maha arvata tohib ainult dokumenteeritud nõudeid: võlgnevused ja normaalset kulumist ületavad kahjustused. Parim kaitse vaidluse vastu on hoolikalt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt koos fotodega — nii üürisuhte alguses kui ka lõpus.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ega kujuta endast õigusnõustamist. Konkreetsete küsimuste korral pöördu juristi poole.
Zarządzaj najmem prościej z Brokikiem - umowy, rozliczenia i dokumenty w jednym miejscu.